Vallaelanikule
   
Elamumajandus
Tervishoid
Apteek
Jäätmemajandus
Sotsiaalhoolekanne
 
Nõustamisteenused toimetulekuraskustes inimestele
 
Toiduabist 2015. aastal
 
Riiklik toimetulekutoetus
 
Sotsiaalhoolekandeteenused Sangaste vallas
 
Sangaste valla toetused
 
Sünni ja surma registreerimine
 
Sangaste pansionaat
 
Vajaduspõhine peretoetus
 
Lapsevanemale
 
Omastehooldajatele
Haridus
Raamatukogud
Kirik
Seltsitegevus
Sõiduplaanid
KSH programm
KIK projektid
Hajaasustuse programm
Kuidas aidata abivajajat inimest?
Piirkonna politsei
Keskkond
Sport
   

Omavalitsus
   
Volikogu
KOV valimised 2013
Õigusaktid
Vallavalitsus
Vallavanem
Avalik teave
Isikuandmete töötlemine
Koduteenuse ja tugiisikuteenuse arendamine Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste piirkonnas
Tööhõiveprojekt
Haldusreform
Sangaste kogukonna tammepark Eesti Vabariik 100
   

Bannerid
Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalu
Keeni Põhikool
Tarbijakaitseamet
Lõuna-Eesti KOV-de noorsootööalane koostööprojekt


Riiklik toimetulekutoetus

SisukaartPrindi


Toimetulekutoetuse taotlemisest 2016. aastal

Alates käesoleva aasta jaanuarist on toimunud mõningad muutused toimetulekutoetuse arvestamises ja maksmises.

Toimetulekutoetuse määramisel on olulised perekonnaliikmete arv, pere sissetulekud, eluasemekulutused ja eluaseme suurus ruutmeetrites. Perekonnaliikmete arv määrab ära selle, kui palju raha peab perele toiduks, riieteks, ravimiteks jms. kätte jääma. Nn. toimetulekupiir on üheliikmelisel perekonnal nüüdsest 130,00 eurot kuus senise 90 asemel, kaheliikmelisel perel 234,0 eurot, kolmeliikmelisel 338 eurot jne. (iga järgnev pereliige lisab 104 eurot). Konkreetse pere kohta käiva toetuse suuruse arvestamiseks tuleb vastavale kättejäävale summale liita pere eluasemekulud (st. kulutused küttele, veele, prügiveole, gaasile, elektrile jms.) ning saadud summast lahutada pere sissetulekud (lastetoetus, hooldajatoetus, palk, pension, töötutoetus, alimendid, stipendiumid, aiasaaduste müügist saadud tulu jms.). Vastav summa ongi see, mis toetusena makstakse. Sissetulekuks ei loeta vaid ühekordseid valla ja riigi poolt saadavaid toetusi, puuetega inimese toetust, õppelaenu, kui see on garanteeritud riigi poolt; üliõpilasele makstavat vajaduspõhist õppetoetust ja lisatoetusi; vajaduspõhist peretoetust;  tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalemise korral makstavat stipendiumi, sõidu- ja majutustoetust ning lastetoetuse lisa, mille maksmist suurperedele alustati 2013. aasta juulis. Seega tööharjutuse või tööpraktika stipendium ei ole enam sissetulek!

Sissetulekute puhul võetakse arvesse summa, mis jääb inimesele kätte peale tulumaksu tasumist. Juhul, kui perekonda kuulub mees, kes maksab alimente esimesele naisele, arvestatakse ka alimentideks läinud summa tuludest välja. Nende inimeste puhul, kellel pole iga kuu kindlat sissetulekut (näiteks füüsilisest isikust ettevõtjad või talunikud), võib sissetulekuna võtta arvesse eelneva kuue kuu sissetuleku keskmise. Sissetulekuid tõendavateks dokumentideks on palgatõend tööandjalt, töötu kaart, väljavõte pangakontost vms. dokument. Kui mingi tulu kohta tõendit esitada pole (näiteks lastetoetus), siis pannakse vastav summa kirja inimese ütluse alusel. Kui kirjapandud summad erinevad tegelikult saadud summadest, loetakse see valeandmete esitamiseks ja liigselt saadud summad tuleb inimesel/perel tagasi maksta. Siiani on seda paaril korral ette tulnud, et inimene ei tea täpselt oma sissetuleku suurust, kuid sellisel juhul oleme leidnud mõlemat poolt rahuldava võimaluse raha tagastamiseks.

Eluaseme suurus ruutmeetrites on oluline eluasemekulude arvestamisel. Nimelt on riik kehtestanud sellise mõiste nagu eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ehk nn. normpind. Ühele inimesele on piisavaks korteri suuruseks 33m2, kahele 51m2, kolmeliikmelisele perele 69 m2 jne. (iga järgnev liige lisab 18 m2). Kui korter on sellest pinnast väiksem, võetakse arvesse tegelik pind, kui aga suurem, siis normpind. Kui tubade arv on võrdne pereliikmete arvuga, võetakse arvesse korteri üldpind. Kui suures korteris elab üksik pensionär, võetakse pinda arvesse kuni 51 m2.

Oluliseks teeb normpinna mõiste see, et kõik pinnaga seotud kulud arvestatakse normpinnale ja see võib muuta arvesse võetavate kulutuste summat. Kui näiteks kaheliikmelise pere keskküttega korteri pindala on 60m2, siis tuleb küttearve jagada 60 ruutmeetriga ja korrutada 51 ruutmeetriga. Saadud summa ongi see, mis toetuse maksmisel küttekuluna arvesse võetakse, ülejäänud osa küttearvest peab pere katma aga kättejäävast 234 eurost. Eluruumi pindala on oluline ka küttepuudega või briketiga kütmisel, siis tuleb õige ruutmeetrite arv korrutada ühe kuu kohta ette nähtud hinnaga (1 euro). Saadud summa võetakse arvesse ühe kuu kulutusena kütte eest. Puude ja briketiga kütmist kompenseeritakse sarnaselt keskküttele vaid kütteperioodi jooksul (st. novembrist mai kuuni) nii kaua, kuni vastav tšekk on kaetud. NB! Elektriga kütmist ei kompenseerita!

 

Elektrit võetakse arvesse esimese inimese kohta kuni 200 kWh kuus, iga järgmine pereliige lsiab 100 kWh (pere peale mitte rohkem kui 500 kWh); vee ja kanalisatsiooni kulu kompenseeritakse vee kasutusnormide piires täies ulatuses. Olmejäätmete veotasu kaetakse täies kulu ulatuses. Maamaksu võib kompenseerida kuni 6 eurot aastas ja hoonekindlustuse kulutusi kuni 40 eurot aastas (aga mitte rohkem kui 50% arvest). Gaasiballooni ja küttepuude või briketi ostmine kompenseeritakse ostutšeki alusel mitme kuu jooksul. NB! Kui müüja tšekki ei anna, siis vastavat kulutust kompenseerida ei saa ja kulu tuleb kanda inimesele toiduks jm. määratud rahast! Korteri või maja omaniku poolt küsitud üüri võetakse arvesse vastavalt esitatud üürikviitungitele, kuid mitte rohkem kui 1 euro normpinna ruutmeetri eest. Korterelamu halduskulu alla võib arvestada nii ühistu remondikulusid kui ka trepikoja üldelektrit (kuni 1 euro ruutmeetri kohta). Sama piirmäär on ka korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse hüvitamiseks. Arvesse ei võeta ka korteriühistu liikmemaksu ja varem tekkinud võlgnevust.

 

Pere üldistele eluasemekuludele võib liita ka väljaspool valda õppiva kutsekooli või gümnaasiumi õpilase eluasemekulud, kui tal on kehtiv üürileping kooli või korteri omanikuga ja kui ta esitab igal kuul kviitungi oma eluasemekulude kohta. Kui õpilane või üliõpilane on nn. “sisse kirjutatud” teise omavalitsusse (nt. Tartusse), siis saab ta taotleda toimetulekutoetust teisest omavalitusest (nt. Tartust) ainult sel juhul, kui tema vanemate pere sai toimetulekutoetust oma vallast/linnast (nt. Sangastest) eelmisel kuul (vanematel tuleks küsida toetuse saamist kinnitavat tõendit).

Vallavalitsusse võib tulla toetust taotlema iga kuu enne 20. kuupäeva. Seejuures juhin tähelepanu sellele, et toetust vormistatakse eelmise kuu seisuga, st. märtsis taotlema tulles on arvestuse aluseks veebruari kuu tulud ja kulud (arve, mis on saadud märtsis eelmise kuu näitude alusel). Vallamajja tulles on vaja kaasa võtta sissetulekuid ja kulutusi tõendavad dokumendid; kohapeal tuleb kirjutada avaldus, kuhu pannakse kirja perekonnaliikmete nimed ja isikukoodid ning loetletakse tulud ja kulutused. Avaldusele antud allkirjaga kinnitab inimene avalduses esitatud andmete õigsust.

 

Esmakordsel taotlemisel läheb vaja eluruumi kasutamise alust tõendavat dokumenti: üürilepingut, tasuta kasutamise lepingut, ostu-müügi lepingut või muud omandiõigust tõendavat dokumenti. Juhul, kui vastaval paberil pole kirjas elamispinna ruutmeetrite arvu, läheb vaja eluruumi inventariseerimise plaani või muud dokumenti, kust pindala näha oleks. NB! Alates 2005. aastast peab esmakordselt toetust taotlev isik esitama oma pere kohta kirjaliku loetelu, kus on nimetatud kõik pereliikmetele kuuluvad kinnisasjad (maa) ja vallasasjadest eluruumid (maja, korter); sõidukid (auto, traktor, mootorratas jne.) ning väärtpaberid. Nõude mõte seisneb selles, et kui inimesel on piisavalt vahendeid enda elatamiseks, siis peaks ta neid kasutama (nt. üürima välja teise, enda poolt mittekasutatava korteri). Samas on riik nõus, et iga pere olukord nii erinev, et omand iseenesest ei välista toetuse saamist (kui linnas on üksikul inimesel võimalik müüa maja ja elada korteris selle raha eest jõukalt aastaid, siis maal on oma maja/talu sageli ainuvõimalik või odavam elukoht). Otsustusõigus toetuse määramise üle on antud kohalikule omavalitusele, kui olukorra parimale tundjale.

Sangaste vallas otsustab toetuse saamise Sangaste Vallavolikogu Sotsiaalkomisjon ning selle määrab Sangaste Vallavalitsus oma korraldusega. Määratud toetus kantakse üle avaldaja arvele või mõnele asutusele, pangaarve puudumisel võib toetuse saada kätte ka sularahas. Sõltuvalt puhkepäevadest ja ülekande kiirusest võib toetuse kätte saada umbes kolme päeva jooksul peale 21. kuupäeva.

Juhul, kui toimetulekutoetust saavasse perekonda kuulub ainult üks alaealisi lapsi kasvatav täiskasvanu, võidakse perele määrata ka täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot (nö. üksikvanema pere toetust). Siinjuures pole oluline, kas tegemist on lahutatud vanemaga või vallasemaga. NB! Kui kõige vanem laps saab 18-aastaseks, siis seda toetust enam ei määrata, sest peres on kaks täisealist isikut. Toetust ei määrata, kui perel pole õigust saada toimetulekutoetust.

Lõpetuseks tahan tuua ära ka sätted, mille alusel võib toetuse määramisest keelduda, kui ka rahalise arvestuse kohaselt perel oleks toetusele õigus. Nimelt Sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 kohaselt „Valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata:
 1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tegevuskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud iseseisvat toimetulekut soodustavas sotsiaalteenuses või õppes;
 2) kui toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
 3) kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.“

Pille Sikk, sotsiaaltöö spetsialist


Otsing
   
   
Uudised
 
Programm „Kainem ja tervem Eesti“ tutvustus
 
Sangaste valla jaanutuli 23.06.17
Kakulaane turismitalus kell 19.00
 
Rahvaküsitluse tulemused
Sangaste Vallavolikogu kinnitas oma 28.04.2017 otsusega nr 17 Sangaste valla elanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldatud rahvaküsitluse tulemused järgmiselt:
 
[ Kõik uudised ]
 

Kasulikud lingid
Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalu
Kultuuriinfo
Sangaste Rukkiküla
Valgamaa Arenguagentuur
Valgamaa turismiinfo
Valgamaa.ee
Valgamaalane

 
Soodne koduleht