Vallaelanikule
   
Elamumajandus
Tervishoid
Apteek
Jäätmemajandus
Sotsiaalhoolekanne
 
Nõustamisteenused toimetulekuraskustes inimestele
 
Toiduabist 2015. aastal
 
Riiklik toimetulekutoetus
 
Sotsiaalhoolekandeteenused Sangaste vallas
 
Sangaste valla toetused
 
Sünni ja surma registreerimine
 
Sangaste pansionaat
 
Vajaduspõhine peretoetus
 
Lapsevanemale
 
Omastehooldajatele
Haridus
Raamatukogud
Kirik
Seltsitegevus
Sõiduplaanid
KSH programm
KIK projektid
Hajaasustuse programm
Kuidas aidata abivajajat inimest?
Piirkonna politsei
Keskkond
Sport
   

Omavalitsus
   
Volikogu
KOV valimised 2017
Õigusaktid
Vallavalitsus
Vallavanem
Avalik teave
Isikuandmete töötlemine
Koduteenuse ja tugiisikuteenuse arendamine Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste piirkonnas
Tööhõiveprojekt
Haldusreform
Sangaste kogukonna tammepark Eesti Vabariik 100
   

Bannerid
Tarbijakaitseamet
Keeni Põhikool
Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalu
Lõuna-Eesti KOV-de noorsootööalane koostööprojekt


Sünni ja surma registreerimine

SisukaartPrindi


Sünni ja surma registreerimine alates 1.07.2010
 
 
Riigikogu poolt vastuvõetud Perekonnaseadus ja Perekonnaseisutoimingute seadus, mis hakkavad kehtima alates 1.07.2010 toovad kaasa muudatusi ka lapse sünni või lähedase surma registreerimisel valla- või linnavalitsuses. Soovitan lugeda seda artiklit kõigil, kes võivad antud teemaga kokku puutuda. 
 
Avalduse esitamine 
Suurim silmaganähtav muudatus sünni ja surma registreerimisel omaste jaoks on asjaolu, et alates 1.07.2010 tuleb hakata esitama kirjalikku avaldust. Siiani küsis ametnik asjassepuutuvad andmed, trükkis need programmi, printis 2 identset akti ja võttis neile avaldaja(te) allkirja. Nüüd tuleb paberil või elektrooniliselt täita vormikohane avaldus ning see allkirjastada, aktile (uue nimetusega „kanne”) paneb oma allkirja ainult ametnik. 
Avaldus tuleb esitada isiklikult perekonnaseisuametnikule. Riik loob abielus isikutele võimaluse esitada sünni registreerimise avaldus ka digitaalse allkirjaga, kuid kuna avaldusele tuleb lisada haigla/pereasti tõend, siis tuleb selle tõendi ametnikule toomiseks niikuinii ise perekonnaseisuametniku juurde tulla. Elektroonilist sünni-ja surmatõendit väljastavad praegu ainult Tallinna haiglad.  
Kõik ametnikule esitatavad dokumendid kopeeritakse ja skänneeritakse arvutisse ning salvestatakse sealt edasi Pereregistrisse, mis on Rahvastikuregistri osa. 
Uus on ka see, et kui siiani andis perekonnaseisuametnik peale sünni/surma registreerimist spetsiaalsel blanketil sünni- või surma tunnistuse, siis nüüd antakse A4 valgele paberile trükitud, allkirja ja pitsatiga kinnitatud sünni- või surmatõend. 
 
 
Millised on avalduse esitamise tähtajad? 
Lapse sünni peavad tema seaduslikud esindajad (vanemad või eestkostja) registreerima 1 kuu jooksul lapse sünnist. Ametnikul on avalduse rahuldamiseks ja andmete programmi sisestamiseks omakorda aega 7 tööpäeva. 
Isiku surma registreerimiseks on avaldajal aega 7 päeva (senise kolme asemel) ning ametnikul peale avalduse saamist 3 tööpäeva. 
Vahemikku on vaja juhul, kui kannet pole võimalik teha (interneti- või elektrikatkestus), kui tuleb programmi kanda seal veel puuduvad andmed abielu vm kohta, kui vanemad ei saa kokkuleppele lapse nime asjus või kui nende poolt valitud nimekuju peab kooskõlastama Eesti Keele Instituudis või kui tekivad muud takistused. Sellisel juhul võtab ametnik vastu avalduse, teeb kande ise hiljem ning saadab tõendi perele posti teel. Mina loodan siiski, et avalduse menetlemine saab reeglina toimuda koheselt avalduse esitamise järel, kuid palun avaldajatel arvestada vähemalt ühetunnise vastuvõtul viibimisega. 
NB! Alates 1.07.2010 muutub avalduse esitamisega hilinemine reaalselt karistatavaks. Valla- või linnavalitsus võib avalduse mitteesitajat trahvida kuni saja trahviühikuga (praegu kokku 600 kr) või arestiga. 
 
 
Millised dokumendid peab ametniku juurde tulles kaasa võtma? 
Lapse sündi registreerima tulles peavad emal ja isal kaasas olema enda isikut tõendavad dokumendid (pass või ID-kaart) ja haiglast antud meditsiiniline sünnitõend. Kui beebi vanemad on abielus, võiks kaasas olla ka abielutunnistus. Reeglina peaks olema abielukanded juba Pereregistrisse kantud, kuid juhul, kui pole, on paberkandjast abi. Kui lapse ema on lahutatud (ükskõik kas aasta või kümne aasta eest), siis tuleks kaasa võtta ka lahutustunnistus. Kui sünni registreerib ainult üks abikaasadest, siis peab olema kaasas teise osapoole lihtkirjalik nõusolek lapse nime kohta. 
Lähedase surma registreerima tulles tuleb võtta kaasa avaldaja isikut tõendav dokument, surnu isikut tõendav dokument (olemasolul nii pass kui ID-kaart mõlemad) ning arsti poolt antud arstlik surmatõend. Kui surma tuleb registreerima abikaasa, võiks kaasas olla ka abielutunnistus. 
 

Kes võib avalduse esitada? 
Surma registreerimise avalduse võib perekonnaseisuametnikule esitada surnu abikaasa, sugulane (laps, vanem, vend-õde, onutütar jne), hõimlane (so. surnu abikaasa sugulane), tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseinik või muu isik (sh surnu elukaaslane, naaber, hooldekodu juhataja jne). Surmatunnistuse asemel antav tõend antakse avaldajale. 
Seaduse kohaselt võib lapse sünni registreerida lapse seaduslik esindaja. Lapse seaduslik esindaja on tema kohtu poolt määratud eestkostja või lapse vanem. 
NB! Kui beebi sünnib alaealisel emal või isal, siis peavad lapse sünni registreerima vanavanemad. NB! Vanaema ja vanaisa on seejuures võrdõiguslikud ja peavad otsuse langetama koos. Alaealine noor ei saa olla oma lapse seaduslik esindaja, sest ta ise pole täielikult teovõimeline. Alaealine võib allkirjastada avalduse iseseisvalt ainult juhul, kui enne lapse sünni registreerimist on kohus alaealise teovõimet laiendanud ja kohtuotsuses selgelt kirjutanud, et alaealine võib oma lapse sünni registreerida. Seega, kui nüüd peaks juhtuma, et lapse saavad 16-aastane tüdruk ja 17-aastane noormees, siis peavad lisaks nendele perekonnaseisuametniku juurde tulema (koos oma isikut tõendavate dokumentidega) nii neiu ema ja isa kui noormehe ema ja isa. Kui keegi neljast isikust on surnud, tuleb kaasa võtta surmatunnistus. 
Alternatiiv on määrata sündinud lapsele kohtu poolt eestkostja, kes esindab last seni, kuni tema vanemad saavad täisealiseks. 
 
 
Kes on lapse vanem? 
Lapse emaks loetakse lapse sünnitanud isik ehk naine, kes on lapse emana kantud meditsiinilisele sünnitõendile. Juhul, kui ema pole abielus ja lapse isa pole nõus last omaks tunnistama või ei saa ühisavaldust esitada (nt töötab välismaal, on vanglas vms), esitab avalduse ema üksinda ja laps registreeritakse vallaslapsena. Uus on siinkohal see, et enam ei kanta lapse sünnidokumenti isa eesnime ema ütluse alusel koos ema perekonnanimega – isa nime koht dokumendil jääb täiesti tühjaks. 
Peale sünni registreerimist saab naine koos lapse isaga esitada ühisavalduse lapse põlvnemise kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni maavalitsusele või nõuda lapse põlvnemise tuvastamist kohtu kaudu. 
 
Lapse isaks loetakse reeglina lapse ema ametlik abikaasa ning seda ka juhul, kui paar on juba ammu lahus elanud. Juhul, kui mees ja naine on lahutanud enne lapse sündi, määratakse endine abikaasa seaduse kohaselt lapse isaks automaatselt ka siis, kui lahutuse ja lapse sünni vahel on alla 300 päeva ning ema ei ole uuesti ametlikult abiellunud. Kui naine on uuesti abiellunud enne lapse sündi, loetakse lapse isaks uus abikaasa. 
(Eks)abikaasa saab lapse isaks olemisest loobuda ainult siis, kui ta koos lapse emaga esitab enne sünni registreerimist ühisavalduse selle kohta, et tema ei ole lapse isa või kui ta esitab peale sünni registreerimist kohtule isaduse vaidlustamise taotluse. Ühisavalduse esitamiseks peavad nii mees kui naine korraga perekonnaseisuametniku juurde tulema. Kui abikaasa elab teises maakonnas ja ei saa reisida, saab ta esitada oma avalduse poole ainult notari juures. 
Kui mees ja naine on omavahel abielus, siis võib lapse sünni avalduse esitada ka ainult üks osapool (nt ainult lapse isa või täisealine osapool). Seejuures peab ta aga lisaks muudele dokumentidele võtma kaasa teise osapoole lihtkirjaliku avalduse selle kohta, milline nimi lapsele valida. 
 
Kui mõlemad lapsevanemad on täisealised ja ei ole omavahel abielus, esitavad nad lapse sünni registreerimisel ühise avalduse isaduse omaksvõtmise kohta. Avaldus tuleb esitada koos, sest seadus nõuab naise kirjalikku nõusolekut mehe väitega. Kui on ette teada mehe välisreis vm ühisavalduse esitamist takistav asjaolu, võib sellise avalduse perekonnaseisuametnikule esitada ka enne lapse sündi. Sellisel juhul tuleb aga lapse nimi eelnevalt valikvariandina paika panna. 
Ühisavaldust isaduse omaksvõtu kohta saab uus vabaabielumees esitada ka koos abielus või lahutatud naisega, kelle eelmine mees on esitanud ühisavalduse lapse temast mittepõlvnemise kohta. Kui abielumees pole sellist avaldust esitanud, saab lapse tegelik isa nõuda enda määramist lapse isaks ainult kohtu kaudu ühe aasta jooksul alates lapse sünnist. 
NB! Nagu öeldud, on isaduse omaksvõtmiseks vajalik nii mehe kui naise nõusolek. Kui siin on üks osapool alaealine, siis peavad selle nõusoleku andma osapoole vanemad. 
 
 
Uus asjaolu sünni registreermisel – hooldusõiguse määramine 
Alates 1.07.2010 muutub lapse ja vanema vahelise õigussuhte nimetus. Kui siiani olid vanematel lapse kasvatamise õigus ja vanemlikud õigused ning kohtu poolt määratud lapse elukoht ühe vanema juurde, siis nüüd on lapsevanemal hooldusõigus lapse isiku ja tema vara suhtes ja otsustusõigus lapsega seotud asjades. Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Hooldusõigus sisaldab õigust last hooldada ja kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata; lapsega suhelda ja määrata, kellega laps võib suhelda, last esindada, lapse vara hooldada ja selle suhtes otsuseid langetada, tema suhtes otsuseid vastu võtta, ning õigust nõuda vastastikust abi lapselt. 
Kui lapse vanemad on omavahel ametlikus abielus, siis on neil lapse suhtes automaatselt ühine hooldusõigus. Kui laps on registreeritud vallaslapsena, siis on tema emal automaatselt lapse ainuhooldusõigus. Kui lapse ema ja isa esitavad ühise isaduse omaksvõtu avalduse, siis eeldatakse, et kui paar ei avalda vastupidist soovi, on neil ühine hooldusõigus. 
Ühine hooldusõigus tähendab, et kõik igapäevaelu küsimustest olulisemad otsused (nt avaldus kooli astumiseks) tuleb langetada ja esitada koos. Seega kui soovitakse näiteks lapsele pangaarve avada, peavad pangas kohal olema nii lapse ema kui isa ning allkiri küsitakse mõlemalt. 
Ainuhooldusõigus tähendab, et kõik otsused võib teha lapsevanem üksinda. 
NB! Kui lapsel on sünnikandes märgitud nii ema kui isa, aga lapse emale on ühisavaldusega antud ainuhooldusõigus, siis see ei vabasta lapse isa kohustusest last ülal pidada ehk elatise maksmisest ! 
Vaidlused hooldusõiguse küsimustes (nt kui vanemad ei saa kooli valikul kokkuleppele) lahendab kohus. Kui vanemad elavad lahus, võib kohus määrata ühele vanemale ainuhooldusõiguse. 
 
 
Lapse nime valimine 
Eesti parlamendi poolt vastu võetud Nimeseadus lubab Eestis panna lapsele ühe kahest sidekriipsuga nimest koosneva eesnime või kuni kolm üksikut eesnime. Seega on lubatud Anne-Mai või Anna Maria Paula kuid mitte Anne-Mai Paula.  
Lastele ei tohi reeglina panna sidekriipsuga perekonnanime. Erandiks on juhud, kui 
* see on vallasema perekonnanimi; 
* kui mõlemal vanemal on sidekriipsuga nimi; 
* kui vanemal õel-vennal on juba sidekriipsuga nimi. 
Kaksikutele erinevaid perekonnanimesid panna ei või ! 
 
Võõrtähti ja –häälikuid (f, š, z, ˛, c, x, y, q, w nimes või g, b, d nime algul) sisaldavad nimed tuleb kirjutada võõrkeele reeglite kohaselt. Seda, et selline nimi on eesnimena välismaal kasutusel ja vastab kõigile reeglitele, peab tõestama avaldaja. Kui perekonnaseisuametnik nimekujuga ei nõustu, tuleb vanematel leida lapsele uus eesnimi. Vaidluste korral saab küsida nõu Eesti Keele Instituudist. 
Kui lapsevanemad omavahel lapse nime suhtes kokkuleppele ei saa, määrab lapse nime perekonnaseisuasutus. Ametnik võib valida ühe väljapakutud nimest või määrata lapse nimeks hoopis kolmanda variandi. 
 
 
Muud muudatused 
Üks olulisemaid alates 1.07.2010 toimuvaid muudatusi seisneb selles, et kui laps sünnib surnult, antakse talle ainult arstlik surmatõend ning sellist sündi ega surma perekonnaseisuametnik ei registreeri. Vanemad võivad pöörduda otse matusekorraldaja poole ja vajadusel esitada arstliku surmatõendi. 
Kui laps peale sündi sureb, registreeritakse nii lapse sünd kui surm.  
 
 
Toetuste taotlemine 
Sünnitunnistuse ja surmatunnistuse asemel on nüüd tõendid. 
Seadus ütleb, et paberil tõendeid ei nõuta, kui asutus näeb andmeid otse Pereregistrist (Rahvastikuregistrist). Seega ei väljasta perekonnaseisuametnikud ka enam eraldi sünni registreermise tõendit või vallasematõendit pensioniametile. 
Riiklikku matusetoetust enam ei maksta, seega varem surmatunnistusega koos väljastatud tõendit pensioniametile ka avaldajale enam ei anta. Kohaliku omavalitsuse poolt makstavad matusetoetused määratakse kohalike reeglite järgi ja tavaliselt tuleb selle saamiseks esitada enda isikut tõendav dokument ja kui nõutakse, siis tõend surma registreerimise kohta. Kuna kohaliku sünni-ja matusetoetuse reeglid võivad olla eri valdades väga erinevad, tuleks vajalike dokumentide loetelu küsida konkreetsest valla-või linnavalitsusest. 
 

Pille Sikk, sotsiaalinspektor.  

»
Sünnitoetuse avaldus


Otsing
   
   
Uudised
 
Projekti "Koduteenuse ja tugiisikuteenuse arendamine Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste piirkonnas" teabepäev
Sangaste Seltsimajas, teisipäeval 29.08.17 algusega kell 15.00
 
Valgamaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2017–2025 eelnõu avalikustamine
 
83. Restu Spordipäev
06.augustil 2017 kell 10.00 Restu spordiplatsil
 
[ Kõik uudised ]
 

Kasulikud lingid
Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalu
Kultuuriinfo
Sangaste Rukkiküla
Valgamaa Arenguagentuur
Valgamaa turismiinfo
Valgamaa.ee
Valgamaalane

 
Soodne koduleht